jueves, abril 25, 2024
Anúnciate aquíGoogle search engine
InicioSociedad y CulturaTlawel moneki yankwik tlamachtilli

Tlawel moneki yankwik tlamachtilli

Anúnciate aquíGoogle search engine

En esta nota reflexiono sobre las nuevas propuestas educativas que está proponiendo integrantes de pueblos indígenas de la entidad veracruzana, dentro de la convocatoria realizada por el gobierno federal y estatal.
Además, representantes de varios pueblos indígenas hacen hincapié en la necesidad de realizar acciones positivas y eficientes en los planes y programas de enseñanza en todos los niveles educativos y no solamente en la educación básica. Solicitan revisar el modelo de contratación actual: docentes federales y estatales para que en todas las comunidades indígenas haya docentes frente a grupo que hablen la lengua local por lo en que muchas comunidades no se les está garantizando una educación ni de calidad ni inclusiva.

Miyak xiwitl panotok iwan totlahtol nohka yoltok san ipan sekinok altepetsitsin tlawel polihtikah mohmostlah ipanpa ayoktlahtoah iwan nehnelliya amo motemachiah tekiwahkeh iwan altepechanehkeh ika nopa tlamachtilli ipan tochinankowan.

Naman onkah tlamachtianih tlen tekipanoah ipan tlamachtiliskalli “estatales iwan federales” iwan amo nochi tekitih mohmostlah ika tlahtolwan tlen onkah ipan altepetsitsin. Nepa Teposteko tlatilantok Chikontepek iwan nepa La Revancha, Benito Juárez iwan nelmiyak chinanko amo onkah tlamachtianih tlen nawatih iwan, yon se, yon se. Axkeman onkatok san ipan sekin tlamactilhkalko Preescolar iwan nohkiya san ipan sekin primaria iwan ipan secundaria noso telesecundaria amo onkah.

Naman onkah se yankwik tekiwahkeh iwan tlawel moneki ma kimati tlen nehnelliya iwan amo san ma tekahkayawakan. Tlan axtlamachtiah iwan tlamachtianih amo tlahtoah se masewaltlahtolli wankinon san techkamawiltiah san mawiltiah iwan techkahkayawah iwan mokahkayawan ininselti, san tominkwah. Tepinawti keman nopa pano.

Kena tlawel monehneki se tlamachitilistekpantli kanpa nehnelliya kwalli kipankixtiseh nochi tlamachtilli iwan tlen tochinanko ihkinon melawa kena tlawel kipalewis se siwapiltsin, se okichpiltsin, se ichkokatl se telpokatl, iwan tlan pano, nopa tatameh iwan nanameh nohkiya yolpaktoseh, nohkiya tokoltsitsinwan.

Tlamachtilli tlen naman onkah axkwalli, melawak amo techpalewia. ¿Kenihki tikittah amo kwalli? Ipanpa konemeh axtlahkwiloah, axtlapowah, san sekin kanahya kena kichiwah, san se ome tlamachtianih iwan chinankomeh. Ipanpa nopa telpokameh iwan ichpokameh nohkiya tlawel pinawah kwalli tikmatih ipanpa nopa koyomeh iwan xinolahmeh nohkiya tepinawtiah.

Axkan/naman ipan LXVI Legislatura tlen nikan Chalchiwehkan kichiwtokeh se amatenotsalistli tlen kitokaxtiah: “Foro de Consulta a los pueblos indígenas, afromexicanas y personas con discapacidad para la armonización de la Ley de Educación del Estado de Veracruz de Ignacio de la Llave”. Inin tekitl tlawel owih san welis kena moneki ma mochiwa iwan ma kitlepanittakan tlen kiihtoah toyolikniwan ipanpa tlan nehnelliya amo motemachiah ika totlahtolwan; nochi poliwiseh iwan nohkiya miyak tlahnamikilistli tlen nohka onkah. Makwiltsontli xiwitl panotok iwan san kastiyah, san kastiyah nelmochikawtok iwan miyak tlahtolli kinmiktihkiya. Amatlanawatilli tlen Mexko kwalli kimanextia kanin amo kwalli.
Ma tiktlalanakan tlen totechpowi iwan ipan amatlanawatilli kiihtoa. Nikan tinemih iwan nikan tinemiseh. Ma onkah kwalli tlamachtilli ipan nochi Chalchiwehkan tlalli.

jueves, abril 25, 2024
Artículos Relacionados
spot_imgspot_imgspot_imgspot_img

Lo más reciente

Publicidadspot_imgspot_imgspot_imgspot_img
Publicidadspot_imgspot_imgspot_imgspot_img